Inimese mikrobioom

Inimese mikrobioom koosneb bakteritest, arhedest, viirustest ja eukarüootidest, mis elavad meie kehas ja väljaspool seda.[1]

Inimese mikrobioom on organismide kogum, mis asustab inimkeha ja suhtleb sellega.[2] See koosneb inimese kõikides mikrobiootades elavate mikroobide genoomide kogumikust. Inimese mikrobioom koosneb bakteritest, arhedest, viirustest ja eukarüootidest, mis elavad meie kehas ja väljaspool seda.[1] Inimese keha koloniseerivaid mikroobe on vähemalt sama palju kui keha somaatilisi rakke ning need mikroobid sisaldavad kindlasti palju rohkem geene kui inimese genoom.[3] Uuringutest on leitud, et iga inimese keharaku kohta leidub 1,3 bakterirakku.[4]

Mikrobioom mängib olulist rolli toitainete ja peremeesorganismi ainevahetuses, mõjutades seeläbi seedimist, imendumist ja energia salvestamist. Mikrobioom mõjutab inimese füsioloogiat nii tervise kui ka haiguste korral, aidates kaasa metaboolsete ja immuunfunktsioonide paranemisele või halvenemisele.[1] Düsbiootiline mikrobioom varases eas võib kahjustada kõiki kasvuga seotud teid, mistõttu ebaküps mikrobioom ei suuda kaitsta soolebarjäärje. Lisaks võib mikrobioomi düsbioos kahjustada põhitoitainete, sealhulgas asendamatute aminohapete metabolismi, takistades seeläbi normaalset kasvu. Häiritud soolestiku mikrobioota koostis võib häirida kasvuhormoonide normaalset tootmist. Tõendid on näidanud, et alatoitumine varases eas võib häirida püsivalt soolestiku mikroobide metabolismi.[5]

Inimese mikrobioom areneb pidevalt vastusena peremeesorganismist sõltuvatele teguritele nagu vanus, toitumine, elustiil, hormonaalsed muutused, päritud geenid ja põhihaigused. Inimese mikrobioomi koostise muutumine võib aga põhjustada eluohtlikke haigusi. Tasakaalustatud mikrobioom on tähtis on terviliku seisundi säilitamiseks.[6]

Inimese mikrobioomi suurim kontsentratsioon on leitud soolestikus. Seal leiduvad organismid on inimeste tervise säilitamise seisukohalt peamised tegijad. Uuringud on näidanud, et tervisega seotud probleemid võivad olla otseselt seotud soolestiku düsbiootilise flooraga. Samuti on düsbioosiga seostatud eluohtlikke terviseseisundeid alates vähist, südame-veresoonkonna haigustest, soolepõletikest ja antibiootikumiresistentsusest tingitud raskesti ravitavate bakteriaalsete infektsioonideni.[7][8]

  1. 1,0 1,1 1,2 Ogunrinola, Grace A.; Oyewale, John O.; Oshamika, Oyewumi O.; Olasehinde, Grace I. (12. juuni 2020). "The Human Microbiome and Its Impacts on Health". International Journal of Microbiology (inglise). 2020: 1–7. DOI:10.1155/2020/8045646. ISSN 1687-918X. PMC 7306068. PMID 32612660.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  2. Grice, Elizabeth A.; Segre, Julia A. (2011). "The skin microbiome". Nature Reviews Microbiology (inglise). 9 (4): 244–253. DOI:10.1038/nrmicro2537. ISSN 1740-1526. PMC 3535073. PMID 21407241.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  3. Altmäe, Signe; Franasiak, Jason M.; Mändar, Reet (2019). "The seminal microbiome in health and disease". Nature Reviews Urology (inglise). 16 (12): 703–721. DOI:10.1038/s41585-019-0250-y. ISSN 1759-4812.
  4. Sender, Ron; Fuchs, Shai; Milo, Ron (2016). "Are We Really Vastly Outnumbered? Revisiting the Ratio of Bacterial to Host Cells in Humans". Cell. 164 (3): 337–340. DOI:10.1016/j.cell.2016.01.013. ISSN 0092-8674.
  5. Robertson, Ruairi C.; Manges, Amee R.; Finlay, B. Brett; Prendergast, Andrew J. (2019). "The Human Microbiome and Child Growth – First 1000 Days and Beyond". Trends in Microbiology (inglise). 27 (2): 131–147. DOI:10.1016/j.tim.2018.09.008.
  6. Whiteside, Samantha A.; Razvi, Hassan; Dave, Sumit; Reid, Gregor; Burton, Jeremy P. (2015). "The microbiome of the urinary tract—a role beyond infection". Nature Reviews Urology (inglise). 12 (2): 81–90. DOI:10.1038/nrurol.2014.361. ISSN 1759-4812.
  7. Pascal, Mariona; Perez-Gordo, Marina; Caballero, Teresa; Escribese, Maria M.; Lopez Longo, M. Natividad; Luengo, Olga; Manso, Luis; Matheu, Victor; Seoane, Elena; Zamorano, Miguel; Labrador, Moisés; Mayorga, Cristobalina (17. juuli 2018). "Microbiome and Allergic Diseases". Frontiers in Immunology. 9. DOI:10.3389/fimmu.2018.01584. ISSN 1664-3224. PMC 6056614. PMID 30065721.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)
  8. Morgan, Xochitl C.; Huttenhower, Curtis (27. detsember 2012). Lewitter, Fran; Kann, Maricel (toim-d). "Chapter 12: Human Microbiome Analysis". PLoS Computational Biology (inglise). 8 (12): e1002808. DOI:10.1371/journal.pcbi.1002808. ISSN 1553-7358. PMC 3531975. PMID 23300406.{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: PMC vormistus (link)

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy